Mudeli raamistik

Tegevuspõhine liikuvusmodelleerimine tugineb nn agentidele, kelle kaudu kirjeldatakse elanikkonda ja selle liikumismustreid mikrotasemel. Selleks luuakse tehislikult sünteetiline rahvastik 1,3 miljoni agendiga, mis peegeldab tegeliku rahvastiku omadusi ja paiknemist. Sünteetilise rahvastiku kaudu on mudeli tulevikuprognoosides võimalik arvestada nii demograafiliste muutuste kui ka rändeprotsessidega. 

Modelleerimise keskmes on transporditsoonid, mis on ruumiliselt võimalikult ühtlased alad, olles tiheasustusaladel väiksemad ning hõredamini asustatud piirkondades suuremad. Tsoneeringu moodustamisel võetakse esmalt arvesse administratiivpiire, sealset asustustihedust ning elukohtade, töökohtade ja koolide paiknemist, sest need on peamised liikumisi genereerivad ruumilised pidepunktid. Tsoneering jälgib ka suuremaid liikumistakistusi nagu jõed ja raudteed. Esmase avaandmetel põhineva loodud tsoneeringuga on võimalik tutvuda veebikaardil https://moblab.ut.ee/laam/ NB! Tegu on esialgse tööversiooniga ja lõplik tsoneering võib erineda siin esitatust. 

Sünteetilise rahvastiku ja tsoneeringu loomisele järgneb reisiaegade ja -kulumaatriksite arvutus, mis sisuliselt näitab, millised liikumisviisid (nt jalgsi, rattaga, autoga, ühistranspordiga) on eri tsoonide vahel võimalikud, kui palju need aega võtavad ning kui kulukad (rahaliselt) need on. See on sisendiks tegevuspõhisele avatud lähtekoodiga liikuvusnõudluse modelleerimise tarkvarale ActivitySim. Selmet modelleerida lihtsaid sõitude arve piirkondade vahel, modelleerib ActivitySim iga indiviidi (agendi) valikuid järjestikuse, samm-sammult toimuva otsustusprotsessina. Täpset reisiotsuste tegemise konfiguratsiooni ja mudelite järjestust saab vastavalt mudeldatavale stsenaariumile kohandada. Mudeli väljundiks on agentide liikumisvood transporditsoonide vahel liikumisviiside kaupa.  

Liikumisvood on sisendiks jaotusmudelile, mille eesmärgiks on loodud liikumised jaotada teedevõrgule. Jaotusmudelis valitakse esmalt igale reisile tsoonisiseselt täpne lähte- ja sihtkoht ning seejärel marsruuditakse kohtade vaheline teekond, võttes arvesse multimodaalsust ning tegelikke olusid (nt ühistranspordi ühendused jms). Järeltöötluse käigus seotakse loodud trajektoorid teedevõrguga ning väljastatakse teelõigupõhised liiklusvood.