Eesti andmepõhise ja avatud liikuvusmudeli prototüübi loomine
Uurimisprobleem
Eestis olemasolevad liikuvus- ja transpordimudelid keskenduvad valdavalt mootorsõidukitele ning ei arvesta kõiki liikumisviise ega elanikkonnagruppide vajadusi. Keskkonna-, kliima-, tervise- ja sotsiaalseid vajadusi mittearvestavate töövahendite abil teostatakse taristuinvesteeringuid, mis omakorda suurendavad veelgi isiklikust autost sõltuvust ning loovad sotsiaalset ebavõrdust ühiskonnas. Seetõttu on vajadus jõuda poliitikakujunduse ja otsusetegemise töövahendini, mis võimaldab arvestada holistiliselt erinevate sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaaspektide ning strateegiliste arengueesmärkidega liikuvuse ja transpordiga haakuvates eluvaldkondades.
Poliitilised meetmed efektiivsema liikuvuse korraldamiseks on pikaajalise vaatega. Et liikuvusmudeli väljundite alusel oleks võimalik teha poliitikameetmete, investeeringute ja planeerimislahenduste võrdlevaid analüüse, peab mudel arvestama muudatustega rahvastiku koosseisus, paiknemises, inimeste liikuvusvajaduses ja liikumiskäitumises. Seetõttu on oluline kaasata liikuvusmudelisse nii rahvastikuprognoosist (demograafia, siseränne, välisränne) kui ka maakasutuse eeldatavatest muudatustest tulenevad muutused inimeste liikuvuskäitumises nii ajas kui ruumis.
Nõudlust ja liikumiskäitumist mõjutavad ka laiemad sotsiaalsed, majanduslikud ja tehnoloogilised trendid, mis on seotud nt ühiskondlike ootuste, sotsiaalse ebavõrdsuse, auto omamise, platvormimajanduse leviku, ekaubanduse, iseliikuvate sõidukite tehnoloogia arenguga jms. Mudel peab pakkuma võimaluse nende muutustega arvestamiseks sobilikul üldistusastmel vastavalt muutuse iseloomule ja eripärale.
Pöörame oma liikuvusmudeli kontseptsioonis olulist tähelepanu rahvastikus, ruumis ja ühiskonnas toimuvatele muutustele. Meie poolt pakutav üle-eestiline liikuvusmudel lähtub ühelt poolt klassikalise transpordimodelleerimise valdkonna senisest uurimistööst ja praktikast, teiselt poolt toob aga Eesti praktikasse olulise täiendusena juurde ajageograafiast ja indiviidi vajadustest lähtuva liikujaprofiilide kontseptsiooni ja sellele tuginevad mudelikomponendid. Erialakirjanduses nimetatakse seda tegevuspõhiseks liikuvus- ja transpordimudeliks.
